Netflix näitab eeskuju: igale töötajale piiramatult puhkust

Nii kirjutab äriraamatu "Emotsionaalne Intelligentsus 2.0" üks autor Travis Bradberry. Ta toob eeskujuks eelmisel nädalal Eestissegi laienenud sarjade- ja videokanali Netflixi.

Ettevõtte töötajad saavad alates 2004. aastast võtta nii palju puhkusepäevi, kui on soovinud. Neil on vabadus valida, millal tööle ilmuvad, millal jõudeaja võtavad ning kui palju aega vajavad oma töölõigu ära tegemiseks. Puhkuse- ega tööpäevi ei loeta.

Sellise korralduse kasutusele võtmisest saadik pole firma tulemused kannatanud. Vastupidi. Näiteks aktsia hind on kerkinud 12 aastaga rohkem kui 40 korda 115 dollarini ajal, kui teised meediafirmad näitavad langust. Samuti on teinud hüppe käive, kasvades dekaadiga kümnekordseks ehk 5,5 miljardi dollarini. Peale selle teatas äri eelmisel nädalal 130 riiki laienemisest ning sihib tänavu 200ni jõudmise suunas.

Võta, aga panusta tagasi

Paindlikkus aga ei tähenda, et korda poleks. Töötajad vastutavad oma juhtide ees ning neilt eeldatakse parimaid tulemusi. Küll ei loeta töötajate aega ja personali mikrojuhtimise asemel keskendub ettevõtte juhtimiskultuur ainult ühele – tulemustele. Firmas on leitud, et inimestele suurema vabaduse andmine loob vastutust soosiva kultuuri – segavate reegliteta keskenduvad töötajad paremini ning on tootlikumad.

Kuni ettevõttes kehtis tüüpiline puhkusepoliitika, küsisid ettevõtte töötajad oma juhtidelt: kui me ei loe töövälisel ajal minuteid ja tunde, näiteks õhtuti-nädalavahetusel tööasjade tegemisel, siis miks peaks lugema puhkeaega? Juhid võtsid seda kuulda.

Tööstusajastul, kui inimesed seisid kellast kellani liini taga, oli Bradberry sõnul põhjendatud aja järgi tasustamine. Samas ei kehti see enam tehnoloogia arengu tõttu mitmel pool – tööd tehakse millal ja kus iganes vaja. Kadumas on mõiste „tööväline aeg“.

Tappev graafik või õitsema panev vabadus?

Ehkki Netflix on esimene suurem USA ettevõte, mis säärase korralduse kasutusele võttis, ei ole ta Bradberry sõnul selle väljamõtleja. Brasiilia ettevõte Semco on piiramatut puhkeaega võimaldanud rohkem kui kolmkümmend aastat. Firma asutaja poeg Ricardo Semler mõistis toona, et juurutatud graafikutepõhine töökorraldus tapab vaikselt teda ja ilmselt ka töötajaid. Nii otsustas ta graafikutest loobuda.

Hoolimata hirmust, et tootlikkus kukub, leidis Semler, et personal muutus produktiivsemaks ja lojaalsemaks. Kui töötajad on rahul, on ka tulemused head. 1981. aastal seda korraldust sisse seades oli firma väärtus neli miljonit dollarit, nüüd üks miljard.

Kaks aastat tagasi loobus päevade lugemisest ka Richard Branson, Virgin Groupi omanik. „Jõudeaja võtmine on iga töötaja enda otsus. Eelduseks, et tema vaba päev, nädal või kuu ei kahjusta tema meeskonna ja tema enda, firma tulemusi,“ selgitas Branson Business Insiderile.

Tõhus, aga vähe kasutatud.

Ehkki selline korraldus on näidanud häid tulemusi, kasutab seda Bradberry andmeil umbes protsent kõigist Ameerika ettevõtetest. Seadus ei kohusta sealseid firmasid puhkeaega andma.

Ärid, kes seda aga kasutavad, peavad tema sõnul ühtlasi inimesi puhkama veenma. Näiteks märkmete hoidmise rakendus Evernote maksab töötajale 1000, kontaktide halduse tarkvara Fullcontact koguni 7500 dollarit puhkuseraha. Ehkki töönarkomaanist töötaja kõlab paberil hästi, ei taha targad tööandjad selliseid. Nad hindavad väärtust, mida loob värske ja puhanud töötaja.

Samas on piirideta korraldusel ka varjukülg. Telekanaly Vox esindaja Dylan Matthews selgitas, et varasema konkreetsuse asemele tulnud vabadust võidakse tõlgendada survena töötada veelgi enam. Massachussettsi Tehnoloogiaülikooli juhtimisprofessor Lotte Bailyn täiendas – paljud ei kasuta eelist ära, sest liiga keeruline on otsustada kui suur on õiglane hulk.